The effort of choices

Jah...
Same shit, different day, nagu kõnekäänd ütleb...
Tuleb tunnistada, et veidi raske on üritada rääkida tõsistest asjadest ja küsida, et WTF happened, kui see, kellelt juba ammu oleks tulnud küsida, on nii eufoorias, et austusest inimesete väikeste rõõmsate hetkede vastu jätad kõik hingel oleva kripeldama sinna kus ta alati on olnud...
Ju siis polnud see aeg veel...aeg teada saada...kui teada saada...
Tegelikult tunnen, et niigi habras jää, muutuks peale seda pisikesteks kildudeks...ja ma vajuks jääkülma järve põhja nagu Albrecht Stein...
Kas on üldse varianti, et sellised olukorrad ei muuda omavahelist suhtlemist...kas siis negatiivse või positiivse poole...
Lihtne öelda...raske teha..."...mida Sul kaotada on?..."...hmm...kas üks inimene elust on piisav põhjus?

Ja halvad asjad käivad millegipärast karjakaupa...üldse on imelik nädal olnud...palju asju, mis oleks võinud jääda teadmata...ja palju asju, mida oleks tulnud öelda varem...kordi varem...
Ja teesklust, lootes mõistmisele...kompott...suure kuhja vahukoorega ma ütleks...

Aga Buick on valmis ja sõidab...small things matter too :)

Introducing: Before the fall (NaPola) (2004)

Sick of it all...

Hmm...teate kui hästi võivad mõjuda maasikad kohupiimaga kell 5:25 hommikul...millegipärast praegu tunduvad need eriti head...
Tegelikul on tänane päev imelik olnud...väga imelik...
Leidsin, et leidub inimesi, kelle meelest on täiesti elementaarne teha surnult sündinud lastest pildigalerii...ja leidub inimesi, kes sinna pilte üles laevad...ma saaks aru, et 2 või 3 inimest on imelikud...EI!!!...neid on seal sadu...mul jooksid külmavärinad üle selja ja kõhus hakkas keerama...
Mõistan inimeste valu ja leina ja mida kõike veel, aga see on juba haige...miks on vaja kolida surm internetti??? Eriti veel sellises vormis... Kas kõik lõppebki siis kunagi nii - digitaalne surnuaed ?!??!
Heh äriidee missugune...ok mul hakkas imelik praegu...
Aga fakt on see, et keegi kindlasti tuleb selle peale, ning teenib selle ideega palju raha...
Njah...pealekasvav põlvkond ja nende järelkasv hirmutab mind...miski võiks veel ikkagi nö. juurteni jääda - kõike EI OLE VAJA moderniseerida...
Ma ei tea miks, aga kogu see lehekülg ja temaatika on mind päev otsa kummitanud...
Ja just praegu tekib mul küsimus, et kas ma olen piisavalt haige inimene, et luua digitaalne surnuaed?
Aga äkki ei olegi seal midagi haiget: lahendaks matmisprobleemid...tuhastamine...nagunii tulevik on informaatikas kinni...miks mitte käia surnuaias küünalt süütamas läbi interneti...
Ok...nüüd ma ei tea enam ise ka mida ma mõtlen...minu eetilisus läks praegu suure küsimärgi alla...

Ja siis veel sogast vett liitritega...asju, mida mul võibolla poleks olnud vaja kuulda...oleks säästnud ennast ja oma mõtlemisvõimet...peaks uuesti tabletid laskma välja kirjutada...oluliselt lihtsam oli mittemõelda ja tegutseda...tuimalt...nagu suurem enamus inimestest...elada mittemillegi nimel...AM I GOING TO CRASH AGAIN???!!!???

Ja võibolla olen ma hiljaks jäänud jälle kuhugi...vähemalt tunne on pärast üht tänast vestlust selline...aga võibolla teen ma liigseid järeldusi...aga küsida ka ei oska...ja kui on võimalust, siis oleks nagu suu liiva täis...faak...that shit ain't normal...but what is...

Ja jällegi kord ma peatusin teisel pool teed, vaatasin pikalt vasakule ning küsisin endamisi: "what's going on in Your head...?"

Aga sellest meie järgmises tuuningusaates :P

Uni...pool pudelit kulda...äratus kell 7...hm..raskeks läheb...

Listen: Apocalyptica&Him&TheRasmus - Bittersweet

Daybreak - feat. Google search: our missing angels

The 24

Haa...chill
Radissoni kohvik ja piisavalt jõhkras koguses apelsinimahla ja kohvi...
Ja inimesi...niisama ja "vapraid ja ilusaid"...
Pluss meie seltskond...see on ju normaalne, kui ärkad pühapäeva õhtul kell 22:00 ülesse ja avastad, et, ohhoo - ma olen maganud 16 tundi järjest nii, et silm pole ka vast pilkunud...ja kui luugi lahti teed, siis helistad Peetrile ning lõpetate Lounge 24-s....i like thesekind a sundays...
Ja täna sai aasta...asjadest...kurbadest...ja paratamatutest...ja kurat teab millistest veel
Ja Apocalyptica - Farewell on fucking hea lugu...
Ja siis ma märkasin üht naist...vanem...pikkade blondide juustega, mille kulminatsiooniks oli ikkagi tukamotiiv (mul on vist tukafetiš :P )...ilusa kehaga...lihtsalt istus oma kohvitassi taga ja suitsetas...ning piilus silmanurgast tema kõrval istuvat paarikest - noor naine ja mees...paarike tõenäoliselt...istusid ja tundsid ennast lihtsalt mõnusalt...
Tundus nagu blond naisterahvas vaatas seda paarikest hindavalt nagu mõni "eluõppejõud"...igatsevalt...samas hindavalt, jagades hindeid 1-st 5-ni...
Ma ei tea miks, aga lihtsalt nii ta tundus...selline noorust taga igatsev naisterahvas...ja ma ei tea ka seda miks ta mulle niimoodi silma jäi...
Võibolla oli ta lihtsalt mõni nümfomaanist hotellikülastaja kes tuli jahti pidama...ja ta hoopistükis hindas meest või neid mõlemaid, et kas nad suudaksid tema jahisaak olla...
Ja ma vaatasin teda...ja vahepeal tema vaatas mind...ja siis me vaatasime mõlemad üksteisele otsa, püüdes aru saada miks me seda teeme...cafe-romance :P - faaaaaakit :D

Ja siis ma rääkisin Liisuga juttu...kella poole seitsmeni vist...kvantfüüsika ja keemia kicks ass... :D
Jah...Sa oled äge... :) Lepi sellega :P

Ja mu vend suitsetab...globaalne probleem eks :D
Ja mul on jälle hea olla...ja ma vihkan tollsüsteemi - eriti veel selle konverteerimist meetermõõdustikku...
Ja mulle ei meeldi enam külm...ma vajan sooja suve ja kuuma asfaldit...
Ja ma pean räimel esiamordid ära vahetama...muidu jään varsti merehaigeks...bloody marvellous...
Ja nüüd ma pean kooli minema...

Dream big...live wide... :)