Jumal tänatud, et Sa siin oled

Tabasin ennast ühel hetkel mõtlemast, et kas valu ja kurbus saab olla niiöelda elustiil.
Nii, et ilma selleta ei saaks.
Kui kõik oleks hea, sobiv ja sujuv, siis kas oleks hingerahu...
Mis siis kui iga algav päev on lootus üha suuremale sisemisele valule, mida tahaks karjudes endast välja pursata...
Tahaks nutta lootusetu armastuse pärast, sest see on hea ja tekitab rahulolu tunde...
Nutta, sest taevas sirav täiskasvanud kuu on nii kutsuv ja kaunis, et ei kannata olla...et ei kannata olla ilma selleta...
Kirjutada oma valust ja õnnetust olukorrast...

Ehk siis kas see emotsionaalsus on tõelisus...
Kas need värvitud ja mustvalgete trendimustrite ja kintspükstega 14 aastased tegelikult ka seda elustiili viljelevad, või on see lihtlabane näitemäng, enda huvitavamaks tegemiseks ?
Kas siis ainus võimalus olla erinev, on olla näitleja ja näida tumeda teatri käpiknukuna?
Või on see lihtsalt modernne noortemood, millele võrgust saab enda isiksuse alla laadida...ehk siis üliemotsionaalsus on lahe...kuni...kuni muutub enesele vastuvõetamatuks...

Sattusin ühel õhtul rääkima MSN vahendusel teenistuskaaslasega haridusõiguslikel teemadel, ning korraga avastasin ennast täiesti mõistlikele argumentidele toetudes, lahkamas erinevusi, endavanuse põlvkonna, ehk siis minu inimeste ja praeguse noorpõlve vahel...
Ja ma ei tundunudki endale enam labane, sest korraga hakkas kõik arusaadavaks muutuma...
Miks on eri põlvkondades esile tõusnud teatud eluvaldkonna esindajad? Sest siis oli see populaarne ning teistsugused olid teistsugused...populaarsusel on ka väga oluline sünniajaline tagajärg...
Kas need, kes leiavad oma lainepikkuse teise põlvkonna ja ajajärgu inimeste seast, on siis kas liiga varajased või siis lootusetult hilinenud...
Hea küll, on olemas usulised kogukonnad, aga kas siis ei võiks olla ka aatelised kogukonnad ?
Praegusel tasandil on need kas kunstilised või siis poliitilised, vähemalt nii üritatakse endid defineerida.
Kuid kas peale kindla meelevajaduse, näiteks muusikakontserdi, ühendab neid veel miski?
Kas elustiil võiks olla usund?
Ja mitte ainult usund, vaid ka suisa kogukond.


Aga kuidas leida just seda õiget kogukonda seljuhul ?

Kas minust saaks otsija (:seeker) ?

Järelikult ei oleks olemas minu jaoks seda õiget, sest ka otsimine ja avastamine on elustiil...
Küsimus on siis ainult, et kes mida ja keda...

"Welcome to society..."
(Tere tulemast ühiskonda)

Ja tere tulemast avastama maailma, koos kõige halva ja koos kõigi väikeste pisiasjadega mida me tegelikult naudime ja mille üle rõõmustame...



Uni...




----------------
Now playing: Garbage - Supervixen
via FoxyTunes